Katariina II Valgustatud Valitseja
auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule"
Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse sealse sõjasadama
ülevaatuseks ja seejärel Riiga, kust lahkus 15. juulil Peterburi, sest 5. juulil oli
toimunud troonipretendendi Ivan IVpõgenemiskatse ja tema tapmine.
3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad
mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid
mõisnikke ärevuses hoidnudreduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine
Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal
juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva
talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20
kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu
kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene
loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse