lõplik lagunemissaadus on plutoonium-239. Ka plutoonium seob neutroneid või lõhustub, moodustades selliseid aktiniidide isotoope nagu ameriitsium või küürium. Mõnedes tuumaelektrijaamades proovitakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab rikastatud uraani, mis on segatud kasutatud kütuse töötlemisel saadud plutooniumiga. Seda mõistetakse kütuse taaskasutusena ja tuumarelvadele sobivate plutooniumi varude kontrolli all hoidmisena. Kütus on tuumareaktoris kogutud südamikku, kus on ka aeglusti, mis tegeleb neutronide aeglustamisega. Aeglustiks on peamiselt grafiit või vesi. Jahutina kasutatakse tavaliselt vett või gaasi. Jahuti suunab tekkinud soojuse kütusevarrastest eemale ja tekkinud aur juhitakse soojusvahetajasse. Aur paneb käima turbiinid, mis toodavad elektrit. Niimoodi saab uraanist elekter. Kütust hoitakse metallkonteinerites ja reaktori südamik asub surveanumas. Massiivne
4.) Põhimõtteliselt said nad sarnaseid vastuseid, kuid esimesele küsimusele vastates lisandusid sellised kaasajale omased probleemid, nagu kuritegevuse takistamine, raha puuduse leevendamine ja koguni maailma päästmine kõikide teda ähvardavate ohtude käest. Kui vastati tagasiulatuvale funktsiooni puudutavale küsimusele mõisteti looduse hoidmise all nö tasakaalu säilitamist, loomade kaitsmist, aastaaegade vaheldumise jälgimist, siis tänapäevases kontekstis käsitleti looduse hoidmisena selle vähese järelejäänud roheluse päästmist ning looduskaitsealase selgitustöö tegemist inimestele, leiti ka, et haldjad võiks puid istutada. Inimeste abistamise all märgiti üldiselt enim õnne toomist ja kingituste tegemist, tänapäevaselt aga arvati, et haldjad võiks aidata ära hoida masendust ning vähendada argipäeva hallust. Viimane sulab juba järgmise kategooriaga – ehk haldjad aitavad meil unistada. 3.1. Haldjad kui abimehed ja kaitsjad
annaabi.ee 
