Õigus ja eetika: Aristoteles. Nikomachose eetika
Ja teeb seda naudinguga ja
kannatusest vabana.
Kust aga õige on, sealt võtab, näiteks oma isiklike varade hulgast, vajadusest, et oleks
mida anda.
Lahkemeelsus ei sõltu omandist- „See omadus ei lähtu ju antava hulgast, vaid andja
seadumusest, millest ta lähtuvalt omandile annabki.“
Lahkemeelsus ei soosi rikkust- „Lahkemeelsel inimesel pole kerge rikas olla, kuna ta
pole võtmis-ega hoidmisaldis: ta on lahke andja ega hinda varandust selle enda pärast,
vaid andmise pärast“.
„Lahkemeelsus on varasse puutuvalt andmise ja võtmise vahepeal.“
„Andmisega liialdaja ei ole lahkemeelne, vaid raiskaja“. Raiskajad võtavad aga sealt,
kust ei pea ja on seetõttu ihnsameelsed.
Ihnsameelsusel on kaks külge:
Puudulik andmine (kitsi, koonerdaja, ihnuskoi) – nad ei sihi võõrale kuuluvat ega
taha seda võtta;