liitetehnoloogiana keevitamist, seda näiteks halvast 580...1240 °C. Tuntuimad on Cu-, Ag- ja Al-baasil keevitatavusest tingituna. Jootmiseks nimetatakse kõvajoodised. lahtivõetamatu liite saamise sellist tehnoloogiat, kus Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse joodetavate metallide ja joodise puhastamiseks sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. Pilu oksiididest, pindade jootmise ajal puhtana hoidmi- täitvat metallisulamit, mis on võimeline liidetavaid seks ja sulajoodise pindpinevuse vähendamiseks. materjale märgama ning pärast tardumist moodus- Jootmistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodis- tab jooteliite, nimetatakse joodiseks. Keevitamisega jootmisräbusteid ja kõvajoodisjootmisräbusteid. võrreldes on jootmisel mitmeid iseärasusi: Jootmistehnoloogia koosneb järgmistest etap-
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rik- kumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. 1. Paragrahv 22 sätestab tööandja õiguse määrata, millise teabe osas kehtib töötajal sala- duse hoidmise kohustus töölepingu kehtivuse ajal ja pärast töösuhte lõppu. 2. TLS § 22 puhul on tegemist viitenormiga VÕS §-le 625, mis reguleerib saladuse hoidmi- se kohustust käsunduslepingu korral. Antud paragrahvi töösuhtele kohaldades peab töötaja töölepingu kehtimise ajal hoidma saladuses talle seoses tööülesannete täitmisega teata- vaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Eelkõige on selliseks saladuseks tööandja tootmis- või ärisaladus. Töötaja kaitse on tagatud sellega, et õigustatud huvi olemasolu peab vaidluse korral tõendama tööandja. 3
annaabi.ee 
