Imikuiga ja lapsepõlv
omandatakse teiste inimestega suheldes. J.Bruner – omandab laps
teadmisi keelest peamiselt okodus oma vanematega suheldes.
Hoidekeel – kui vanemad röögivad aeglasemalt, lihtsustatakse
struktuuri, lausung on lühem jne.
Teoreetikud arvavad, et hoidekeel on hädavajlik (ainuüksi televiisorit
vaadates rääkima ei õpi!!).
On oluline, et laps suudaks kõnevoolu segmenteerida ja juttu
ümbritsevate asjadega seostada.
Uuringud näitavad, et juba 4-aastane laps räägib noorematega
hoidkeeles.
KÕNEARENG EELKOOLIEAS: ETTEVALMISTUS KOOLIKS
3-4 aastane laps on oma emakeele suures osas omandanud. Kuid ei
oska ta veel reegleid sõnastada, aga räägib asju ka sjadest mida
kohal ei ole.
Koolis kasutatakse dekontekstualiseeritud keelt- räägitakse mitu
lausungit järjest asjadest, mida ei ole siin ja preaegu.
Mis on hea: rääkida ja jutustada lastele ja põhjedada, miks maailma
asjad on nii või teisiti. Samas on väga oluline küsimustele vastat!!