600-sõnaline kokkuvõte ajakirjast "Oma keel"
Autor paigutab lastekeele ja
hoidjakeele eraldi kui jagab need ühe registri kaheks alamvariandiks. Krista Kerge on
defineerinud ajakirjas ,,Kirjakeel ja igapäevakeel" mõistet register järgmiselt: Register on
ühtaegu semantiline ruum ja olukeel, keelendite olukorriti hõlmatuse ja kasutusväärtuse
mõõde. ,, Samuti eraldab autor ka hoidjakeele ja lapsele suunatud kõne.
Mida on hoidjakeele kohta siiani väidetud
Eesti hoidjakeelt on uuritud üsna vähe, küll võib aga leida kirjutisi soome, ungari ja
briti autoritelt. J. Mägiste väidab oma artiklis ,,Paar sõna lastekeelest" , et lastekeel ei ole
loodud laste eneste vaid pigem hoidjate ja ammede poolt. Reili Argus leiab oma uuringus, et
hoidjakeelele on iseloomulikud deminutiivtuletised ja onomatopoeetilised sõnad. Indo-
Euroopa keelte kohta läbi viidud uurimustest on teada lapse keele arengut mõjutab ka
vanemate sotsiaalne taust
annaabi.ee 
