Oli torm
kilekotis jäätuma. Mätrsikuune lumetorm ei tahtnud kuidagi vaibuda, ümberringi vihises
ja mõirgas nagu lennujaamas, teravalt lõikav tuul keerutas lund Jaagule näkku ja
kraevahele. Õhtune hämarus ja lumekeerised tahtsid vägisi teelt eksitada. Jaani põsed ja
nina olid ammu lõikavast tuulest tundetuks muutunud. Põlvini lumes sumpamine oli
väsitanud Jaani väga ära. Külmast kohmetanud näpud olid konksu tõmbunud ja suutsid
vaevu hoidia tuules lendleva kilekoti sangadest, mis tahtis vägisi lendu tõusta. Üks
puujuurikas haaras Jaagul jalast ja vaene mees prantsatas näoli lumme. Ähkides ja
ohkides ajas Jaak end lumehanges istuli ja toetas selja vastu tuulest paindunud puutüve.
No oli mul vaja siia ronida ohkas Jaak pettunult ja vihaselt. Kukkudes oli tort kilekotis
täielikult lõssi vajunud. Nõrdinult tõmbas Jaak lõssis tordi kilekotist välja ja tahtis seda
nelja tuule poole visata