Eesti kultuurilugu
tasuks pühademuna või ka muud meelehead anda, sellepärast öeldi ka: "Urvad sulle, muna
mulle!"
Kui perest peresse urbimas käimise komme juba kaduma hakkas, kestis see oma peres. Siin on
mõned kohased meenutused.
"Palmipuudepühal tuuakse urbadega pajuoksad tuppa. Pajuokstega urbitakse siis teineteist,
enamasti lapsed vanemaid, kes veel voodis on. Urbimise laul on Tartu pool järgmine:
Urvin, urvin uue kuue,
värvin valge kasuka.
Muna mulle urvimast
ja kakku kaua hoidemast.
Aastast urvin ja nädalast võlgu."
Viimase lausega on mõeldud seda, et urvaoksaga löömise hea mõju püsis kogu aasta, võlg
pühademuna näol tuli aga tervistava urbimise eest tasuda juba nädala pärast.
Jüripäev
Jüripäev (23. apr.) on talurahva majanduskalendri suvepoolaasta alguse tähis. Siitpeale arvestati
suvetööde algust. Eriti Kagu-Eestis, kus veneõigeusu mõjuliste tavade järgi oli püha Georg (Jüri)
annaabi.ee 
