Süsihappegaasi sisaldus õhus ületab peatselt kolmandiku võrra industriaalse ajastu eelse taseme. See erinevus on peaaegu sama suur, kui oli vahe viimase jääaja ja sellele järgnenu taseme vahel. Silmapaistvalt on kasvanud ka teiste kasvuhoonegaaside sisaldus. Seni ei ole midagi õudset juhtunud ning see süvendab tublide majanduse edendajate ülbet suhtumist rahvusvaheliste saastekokkulepete täitmisesse ja loodusteadlaste vennaskonna hoiatustesse. Seda enam, et viimased targutavad teoinimese meelest tühiste nüansside kallal. Kogu probleem ongi selles, et nii keerulist süsteemi, nagu kliima, pole võibolla põhimõtteliseltki võimalik ennustada. Kui praegune töörezhiim muutunud tingimustega enam ei sobi, siis läheb kogu kliimasüsteem läbi kiire muutlikkuse etapi uude suhteliselt stabiilsesse seisundisse. Seejuures on uusi võimalikke seisundeid mitte üks, vaid mitu ja need kõik võivad olla omavahel oluliselt erinevad
Kuna munakollane sisaldab suhteliselt palju kolesterooli, hoiatavad toitlustusspetsialistid liigse munasöömise eest. Seoses sellega on mõned ameerika ja rootsi munatootjad püüdnud sööda abil vähendada munakollase kolesteroolisisaldust, kuid need püüdlused ei ole andnud loodetud tulemust. On ka selgunud, et uurijad ei ole ühel meelel munakolesterooli mõjust südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustajana. Seetõttu tulekski suhtuda toitlustusspetsialistide hoiatustesse teatud reservatsioonidega ja pidada neid vähemalt vaid osasse inimestesse puutuvaks. Letsitiin, mis on ka üks osa munakollase rasvast, kuulub tervisliku toitumise seisukohalt peamiselt kasulike rasvade hulka, sest selles on rohkem küllastumata ehk kasulikke rasvhappeid ja vähem küllastunud ehk kahjulikke rasvhappeid. Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D-vitamiine, sest need on kõik rasvas lahustuvad. Vitamiine on munakollases palju, eriti A-vitamiini. See on ka eriti hea raua- ja