Puisniitude loomastik
Asuti elama troopikatesse ja
kõrbetesse, pooluste suunas roomajate liikide arv kahaneb. Enamus roomajatest on
päevaloomad (mõned videviku). Roomajad on soojalembesed ja seetõttu enamus liike on
talviti talveunes. Talvitumiseks koguneb neil varutoitaineid ja ainevahetus aeglustub.
Paikades, kus on palju munadest toituvadi loomi, valvavad vanemad muna. Osadel roomajaist
on passivseks kaitsevahendiks kaitsevärvus, teistel kilprüü. Hulk roomajaid toob kuuldavale
hoiatushelised. Mürginäärmed on umbes 450 maol (s.o. mürgise mürgiga).
Põlvnemine.
Väljasurnud roomajad pakuvad erakordset huvi, sest nemad on lindude, imetajate ja
roomajate esiisad. kõige ürgsemaid neist (kotülosaurused) tuntakse juba permi ajastust,
tiirases surid nad juba välja. Anapsiidide rühm on roomajatekõige ürgsem haru, kelle
ainsateks praegu elavateks esindajateks on likpkonnalised. Mõned kilpkonnade rühmad on
mitmeid kordi maismaa