Eesti varauusaja ajalugu, Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816.a.(Heino Gustavson)retsensioon,
seisis kõrvuti tervega kirikus või sammus protsessioonidel, lootes jumala abiga ja palve jõuga
taas terveneda". Hilisemal ajal aimasid juba inimesed, et nad on võimelised epideemiatega
võidelda. Sel ajal olid aga olemas ka mõttekad soovitused, kuidas Tallinnas toimus profülaktika
katku vastu. Niisugused hädavajalikud soovitused nagu nägu ja käsi pesemine ning karantiin on
tänapäevani vajalikud punktid haiguste eest hoiatamises. Karantiin oli isegi tehtud Narvas, ja
laevad, mis tulid sinna Tallinnast, pidid mõned nädalad seisma, et tõbi ei tuleks teisse linna. See
näitab seda, et inimesed ei andnud alla ja proovisid kuidagi oma elule mõjutada ning teadmised
arendada. Arvan, et kui epideemia tuleb meie juurde nüüdisajal, inimesed saavad sellega
kiiremini hakata ja õigeid lahendusi leida.
Raamatu kõige masendavad pildid olid vaeste elanike elutingimustest. Külmades, niisketes ja
annaabi.ee 
