skulptuur ,,Lakoon". See on loodud 1.sajandil eKr ja kujutab preester Lakooni ja ta kahe poja surmaheitlust madudega . See skulptuur on seotud ,,Trooja Hobuse" müüdiga. Kreeklaste juht Odysseus lasi Epeiosel ja Athenal valmistada puust hiigelsuure hobuse, kuhu ta oma parimate võitlejatega sisse ronis, et hävitada Trooja. Ülejäänud kreeklased lahkusid laevadega merele. Troojalased arvasid, et see hobune on kreeklaste kingitus. Paljud tahtsid seda kinki linna viia, kuid oli ka hoiatajaid, eelkõige õnnetusekuulutaja Kassandra. Kassandrat ei uskunud muidugi keegi peale Poseidoni preestri Lakooni, kes lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes. Apollon kartis, et tema plaan hävitada Trooja, nurjub ja saatis merest välja kaks hiigelmadu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi, valu ja piinu annavad edasi skulptuuri käe- ja rinnalihased. Ka on näha valu Lakooni näol
kultusest ning seksuaalsest vabadusest. Mitmed sotsiaalsed institutsioonid parodeerivad Skandinaavia sotsiaaldemokraatlikku ühiskonda, ajaviide ja kultuurielu meenutatavad 20. sajandi massikultuuri nähtusi (sport, muusika). Selgub ka saart ähvardav oht: vulkaanikraatrisse peitunud totalitaarne Heliodoruse riik, kus valmistutakse sõjaks ja maailmavalitsemiseks. Ometi ei taheta jõukas ühiskonnas ähvardavast ohust midagi teada. Veel enam, ohu eest hoiatajaid ootab ühiskonnast väljaheitmine. Einar Sanden ,,Loojangul lahkume Tallinnast" Tegevus algab sellega, kui Juhan , üks väliseestlasest CIA töötaja, selle organisatsiooni peahoones mõtleb selle üle , mis mured vaevad tema ülemusi 7. korrusel. Varsti meenutab ta , kuidas ta sel päeval tööle üldse sattus. Ta oli hommikul valmistumas perega Kanadasse puhkusele minema , kus toimus väliseestlaste iga-aastane üritus, kui helistas tema töökaaslane