Ma ise valdan kolme keelt, kuigi vabalt võiksin ka 5. Kõige paremini oskan eesti keelt, mida olen kasutanud suhtlemiseks ema, venna, sõprade ja koolikaaslastega juba kaheksateist aastat. Vene keeles suhtlen vanaemaga, isaga ning temapoolsete sugulaste ja lähedastega. Tean, et oskan seda hästi, seega kui midagi vaja, saan seda zestide asemel kasutada. Aga kui aus olla, siis hoidun venekeelsetest vestlustest tunnen, et võin vigu teha ja sellepärast hoiangi parem suu kinni. Inglise keelt olen õppinud 10 aastat koolis ja lisaks käisin nooremana lisatundides. Tavalise vestlusega, millegi küsimisega või vastamisega ja arusaamisega pole probleemi, kui aga läheb natuke keerulisemaks jutuks, siis võib raskusi ette tulla. Neljandaks ja viiendaks keeleks on saksa keel ja ungari keel. Esimest olen õppinud 3 aastat koolis, aga pole huvi tundnud selle vastu, seega ei valda seda absoluutselt. Ungari keel on mu isa emakeel, oskasin seda
Pidasin kenasti kaks nädalat vastu, kui teise nädala keskel hakkasin tundma, et keha on väsinud ärkamine võttis kauem aega, töö tegemise kiirus hakkas langema, hoiak hakkas kiskuma negatiivseks, oli tahtmine koju minna. Tööd tehes hoian pigem omaette, sest nii saan ma teha seda korrektselt ja kiiresti. Mul on oma süsteem kuidas võtan tellimusi vastu. Aga kui keegi (töökaaslane) tuleb mind segama, võin olla ebameeldiv. Seega hoiangi töö tegemise ajal rohkem omaette: eriti siis, kui tegelen suure 13 grupiga. Samas olen julge küsima abi, kui olen hädas ning tavaliselt olen abi ka saanud. Heameelega aitan ka teisi, kui endal on vaba hetk. Klienditega probleeme ette ei tulnud, pigem olid nad rahul ja hommikuti tervitasid ja tänasid eelmise õhtu teeninduse eest. Töökaaslastega sain hästi läbi, kuid aja jooksul tekkis kindel seltskond kellega suhtlesin, kuna kõigiga ei saa ega pea läbi saama.