KINESIOLOOGIA KIRJALIK EKSAM
41.RÜTMILINE REFLEKS
Ilmnevad eriti selgelt rütmilisel liigutustegevusel. Rütmiliste reflekside reguleerimisest võtavad osa KNSi paljud
osad, alates seljaajust ja lõpetades suuraju poolkerade koorega. Tähtis osa nende regulatsioonis on
põhimiktuumadel. Veel võtavad regulatsioonist osa ka vaheaju ja keskaju ning väikeaju. Rütmilised refleksid on
aluseks tsüklilistele liigutustegevustele (nt kõnnile ja jooksule).
42.HOIAKUREFLEKSIDE TÕTTU PEA JA KAELA SIRUTAMINE SUURENDAVAD sirutajate
LIHASTE TOONUST, PEA JA KAELA ETTEKALLUTUS SUURENDAVAD painutavate LIHASTE
TOONUST
43.LIHASKETI EHK LIHASLINGU MÕISTE
Lihased töötavad omavahel väga täpselt organiseeritult. Teatud kindlat liigutust ei soorita üksikud lihased, vaid
mitmed talituslikud omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi nn lihaskette ehk
lihaslinge. Eristatakse vaatud ja suletud lihaskette.
44.AVATUD LIHASKETT. NÄIDE