SLÄNG
Samas
on ta ka järeldas, et slängisõnavaral on ühised jooned. Kõigepealt, sõnavaras on eelkõige
tegemist vormilise ja semantilise markeeritusega. Teiseks, slängi iseloomustab variatiivsus
ehk sama lekseemi või tähenduse kohta paljude häälikuliste või sünonüümsete variantide
olemasolu. Lõpuks, osa slängi on üsna kujundlik(metafoor, eufemism võidüsfemism). See
tähendab seda, et släng omab tugevat hoiakulisust, hinnangulisust ja irooniat.
Mitte ainult Tiit Hennoste vaid ka Mai Loog on kirjutanud peaaegu ühe skeemi
järgi. Mai Loog (1991: 10) on jaganud slängisõnavara kolmeks rühmaks:kõige
sagedasemad slängisõnad, alfabeetilises järjestuses kesmise sagedusega ja vähe
kasutatavad slängisõnad.
1.4 Argikeele uurimine mujal maailmas ja Eestis
2 VENE LAENUDE AJALUGU EESTI KEELES
2.1 Laenamine