Auguste Rodin
esineb läbi kogu Rodin'i loomingu. Tal ei olnud eeldusi õnnelikude, rahulikkude ja
elurõõmsate kujude loomiseks. Tema inimesed ei ole mitte niivõrd loominguliste
impulsidega teoinimesed, kuivõrd äärmiselt tundelised igatsejad.19. sajandi Prantsuse
kunstis ja ilukirjanduses taolisi inimesi vaevalt leidus.
Vastandina renessansi suuretele meistritele, kaldus Rodin alati mõnevõrra liialdama.
Tema kaasaegsed tõendasid, et see andis tunda ka elava Rodini juures pisut ülespuhutud
hoiake näol. Üksnes harukorral suutis ta piirduda naise kujutamisega lihtsalt naisena: teda
tõmbas ,,igavese naiselikkuse" teema. Paljudes tema töödes näeme tungi rohkem ütleda,
kui skulptuuri vahendiega võimalik on.
Rodini suureks teeneks on plastika taaselustamine. Tal olid seejuures abiks mineviku
kujurite eeskujud, nagu impressionistid leidsid tuge 17 sajandi koloristidest. Kuid tema
vahetu materjalikäsitlus oli lünklik: ta modelleeris savist ja jättis nende marmorisse