E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Paar sülda madalamal läks õuemüür. Allahüppamine oli kardetav. Kui
hüppaja müüri harjal jalgu ei murdnud, siis võis ta kukkumise korral müüri taga seda
kergemini kaela murda.
«Kas julged eluga mängida?» sosistas sepp allapoole näidates.
«Ilma sinuta ei taha ma elada,» vastas Mai tasakesi.
Sepp surus neiu kõvasti enese külge, ronis palkoni äärele, seadis enese istukile ja hüppas
alla. Ta jalad põrusid hirmsasti, aga ta jäi õnnelikult müüri peale seisma.
«Hohoo, kes seal on?» hüüdis kellegi hääl pimedusest ja müüri harjal tuli rutuliste
sammude
198
kõmin ligemale. See oli vist müüril valvav öövaht, õues hakkasid koerad haukuma. Sepp
hüppas müürilt maha ja seisis nüüd sügava kraavi ees, mille põhjas vesi tumedast! läikis. Sealt
pidi läbi mindama. Villu jooksis kraavi kallast mqöda alla ja astus julgesti vette; põhi oli
pehme
ja läks järsku sügavamaks. Vesi ulatus Villule juba kaenla alla ja ta valmistas ennast
ujumisele,