Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (11381254) suurendasid saksa vürstid veelgi oma mõjujõudu ida ja lõuna suunas. Põhja-Saksa linnad aga rikastusid Hansaliidu liikmetena. Kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli linnadel aega ja võimalust oma
Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (11381254) suurendasid saksa vürstid veelgi oma mõjujõudu ida ja lõuna suunas. Põhja-Saksa linnad aga rikastusid Hansaliidu liikmetena. Kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel
Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 10 keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (11381254) suurendasid saksa vürstid veelgi oma mõjujõudu ida ja lõuna suunas. Põhja-Saksa linnad aga rikastusid Hansaliidu liikmetena. Kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel
asehaldurid (maksukogujad). Linnriigid kaotasid omavalitsuse. Lombardia Liiga: Põhja-Itaalia linnriikide liit kaitseks Friedrich I-se eest 1167-1191 ja 1232-1237. Lombardia Liiga võitis keisrit ja saavutas iseseisvuse. 1191 läks liit laiali. 1226 tuli liiga taas kokku Friedrich II vastu, kes allutas selle 1237 Gvelfid ja gibelliinid. Itaalia poliitilised parteid 12-15 saj. Kujunesid välja 12. sajandil Konrad III Hohenstaufeni (teda kutsuti Waibilingiks) ja Baieri Heinrichi (Welf) vahelise konflikti kaudu. Itaalias: gvelfid toetasid paavsti ja gibelliinid keisrit. Nende omavaheline võitlus mõjutas kohalike poliitiliste juhtide valimist. Itaalia linnriigid. Vahemerekaubanduse pealt rikastuvad iseseisvad linnriigid tekkisid umbes 11.-12. saj. Nendele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias. u 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi
annaabi.ee 
