Ludwig II
kuninglikult.
Ludwig oli hea vestleja ja hea kuulaja.
Teatris käis Ludwig tihti, ta elas alati etendustele kogu hingest kaasa, ta armastas
teatrit.
Ludwig hakkas aina sagedamini vältima kirjutuslauda ning ettekannetetuba, ütles ära
audiensidest, jättis maha oma pea- ja residentslinna, ei võtnud ette suuri reise, mis oleksid
täiendanud ta teadmisi maailmast, vaid ratsutas mägismaal, ronis mõgedesse, sulges ennast
oma lemmiklossidesse- Hohenschwangausse või Bergi lossi Starnbergi järve ääres.
4
Ludwig II-l ei olnud poliitilist talenti, ta ei tundud poliitika vastu huvi. Tal oli ülearu
palju endaga tegemist, et tal jätkunuks aega ja tahtmist teiste probleemidega tegelda, ta oli
egoist, mitte altruist.
Kuna ta juba kuningas pidi olema, siis tahtis ta olla piiramatu võimuga kuningas, kelle
tahe oleks seaduseks.