suvituskoha, hiljem linna. Ta oli ka Jälgimäe kooli asutajate hulgas, osales 1867. aastal koolimajale asukoha valimisel ja õppetöö käivitamisel, uue sajandi algul oli juba kooli ,,katsuja". 1880. aastate alul otsustas Nikolai Jälgimäe mõisa rendile ja poeg Manfredi järelevalve alla jätta ja asus ise Nõmmele. 1886. aasta 1. oktoobriks oli tal oma projekti järgi valmis ehitatud keskaegse rüütlilossi stiilis Kõrgepea (Hohenhaupt), mida rahvas tunneb täna Glehni lossina. Hiljem rajas ta sinna pargi, nõlva alla perekonna rahula, ehitas palmimaja, ,,Kalevipoja" ja palju muud. Samal ajal müüs ta krunte, korraldades heakorra ja ehitustegevust, rajas tööstusettevõtteid ja kujundas Nõmmet.
tohutuid võimalusi seni metsa all seisnud maa tulusamaks kasutamiseks, asus Glehn raudteepeatuse juurde suvituskohti rajama. 6.oktoobril 1873.a. anti Nõmme raudteepeatuse juures välja esimene suvilakrunt. Sellel või naaberkrundil kerkis seejärel ka esimene Nõmme suvila. Legendi järgi öelnud ta seejuures: "Seie saagu lenn". 1880-ndate aastate algul jättis Nikolai v. Glehn Jälgimäe oma poja Manfredi majandada ja asus ise Nõmmele, Mustamäele, kuhu rajas Kõrgepea karjamõisa (saksa k. Hohenhaupt). Kõrgepea oli väga vana nimi. Seda mainitakse juba ühes 1371.a. koostatud ürikus, millega ordumeister Wilhelm von Vriemersheim määrab Tallinna linna sarnase piiri. Ürikus öeldakse piiri kulgevat "ühe mäe tipult, mida nimetatakse kõrge pea (alamsaksa kl. dat hoghe houed), kus lebab üks ristiga märgitud kivi" nöörsirgelt Harku järve suunas. Jälgimäe piir Tallinna linna ja Harku mõisaga kulges tollal mööda Mustamäe harja. Karjapidamiseks vajaliku rohumaa saamiseks vahetas
annaabi.ee 
