Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest
Eriti suur oli vajadus arendada edasi universaalse kasutustarbega tori tõugu.
1925. a kinnitati tori hobuste tõumäärustik ning tunnustati tori tõug eraldi hobusetõuks. Pärast
seda sai tõuaretustöö Tori Hobusekasvanduses kindla suuna: seati eesmärk aretada hästi
arenenud keha, tugeva luustiku ja kõõlustega, kohalikele tingimustele kohandatud
universaalset tüüpi põllumajanduslik hobune. Eesmärgi saavutamiseks toodi kasvandusse
sõjast alles jäänud Hetmani pojad Harri ja Hofrihter. Märade hulgast praagiti välja
ebatäiuslikke.
Samal ajal hakati pidama ratsavõistlusi. Ratsatüübilisi täkke püüti koondada Järva- ja
Viljandimaale, kus kasvatati ratsahobuseid kaitseväe tarvis. 1935. a rajati Tartu lähedale
Vorbusele kaitseministeeriumi ratsahobuste kasvandus, mis põhines tori tõugu märadel.
Kuid 1930. aastate keskel hakkas pikaajaline sugulusaretus avaldama mõju nii hobuste
tervisele kui välimusele