Eesti keskaeg
osa: autori osalemine sündmustes. Autoriks on rüütel, kes oskas kirjutada, arvatavasti
varasemalt ettevalmistatud vaimulikuks ametiks ning hiljem temast sai rüütel.
Riimkroonikat on peetud lauaraamatuks, mida söömaaegadel ette loeti - Küsimuse
alla seatud, sest riimkroonika mainib saaki, arvatakse et sihtrühmaks olid aadlikud, et
keda värvata abiks. Meyer 1876 väljaanne.
Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri
kroonika) - Hoeneket peetakse riimkroonika autoriks. Kroonika on Eesti ajaloo
traditsioonis olnud väga tähtsal kohal, sest see on jutustus jüriöö ülestõusust.
Kroonika ise on hävinenud, aga tema teksti on kasutanud mõned hilisemad
kroonikakirjutajad, kõige põhilisemalt Johan Renner. Renner on kroonikat
põhjalikult lühendanud, tõlkinud alamsaksa keelde, jätnud välja vaimuliku aspekti.
Sündmustest saame teada 16. sajandi Renneri vaatenurgast. Säilinud fragmendid leiti
ües Berliinist.
annaabi.ee 
