Ekspressionism luules ja draamas
vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused ja nälgivad lapsed.
Nietzsche ütlus ,,Jumal on surnud" on ekspressionistidele olulise tähendusega.
Tsivilisatsiooni langust mõisteti religiooni kokkuvarisemisena. Väärtuste maailm (Jumal,
armastus, õiglus, tõde) on muutunud lootusetult relatiivseks, inimeste poolt
manipuleeritavaks.
Ekspressionistliku liikumise algusperiood kuulub Jakob van Hoddise luuletuse
,,Maailmalõpp" (1911) kriitika ja iroonia kodanluse suhtes, kodanliku maailma allakäigu
karikeeritud kujutamine areneb G.Heymi, G.Trakli jt luules kogu kaasaegse maailma lõpu ja
viimsepäeva kuulutuseks.
Ekspressionismi iseloomustab inimese - paatos, üleskutsed ja hüüatused (Oo, Inimene!
Ärge tapke Inimest!). Kasutatakse üldistusjõulisi tegelasi- Nimetu, Poeg jms, kaldutakse
allegoorilise kujundlikkuse poole. Rõhutatakse, et kõik on ühesugused Inimesed.