Sõjasuvi Ruhnul
Jegorõtšev
tõsteti õhku ja paiskas veekeerisesse...
Ta toibus suhu sattunud kibesoolase merevee maitset. Aegsasti pealepandud päästevöö hoidis teda veepinnal.
Lennukeid tagasi tõrjuv traallaev manööverdas saare lähedal. Liivasele rannale lähenesid dessantpaadid.
,,Tähendab, meie omad hakkavad ikkagi maale minema,'' mõtles Jegorõtšev kergendatult ja hakkas ranna poole ujuma.
Ta jälgis üksisilmi seersant Hodaki eesmist paati. See oli juba peaaegu rannaliiva jooksmas, kui kaldalt avas tule
raskekuulipilduja. Paadist lendasid otsekohe kuulipilduja poole käsigranaadid ja see jäi vait. Dessantlased kargasid
vette ning tormasid kaldale. Vastutulistavad kaitseliitlased taganesid metsa.
Jegorõtšev suutis vaevaga ujuda rannaliivani, kuid püstitõusmiseks ei jätkunud enam jõudu. Valutas parem jalg: ta oli
selel arvatavasti millegi vastu ära löönud, kui plahvatuslaine ta traallaevalt vette paiskas