Eesti keskaeg
Koostöö Saksa orduga ei olnud esialgu edukas. Saksa ordu jaoks tähendanuks ordude liitmine soovimatuid
poliitilisi konflikte. Pealegi, mõõgavennad seadsid tingimusi, tahtes säilitada autonoomiat.
1236 – Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt lüüa, ordumeister langes, 48 (pool
liikmeskonnast peaaeg) ka. Identifitseeritakse Šiauliaiga. Mõõgavennad nüüd nõrgad ja 1237 liideti
tingimusteta Saksa orduga. Siit algus Saksa ordu haru Liivimaal. Eesotsas kõrgmeister (hochmeister), kes
resideerus Akkonis, hiljem Veneetsias j a alates 1359 Marienburgis.
Peale Preisi haru oli Liivi haru ja Saksa haru, koosnes laialipillutatud aladest, keskmes linnus. Ala – ballei:
nende balleide ees deutschmeister. Liivi ordu on lihtsalt saksa ordu Liivi haru.
Liivimaa ordumeister on seega saksa ordu alluvuses. Kui ordud liideti, räägiti, et ordu peab piiskoppide
suhtes olema kuulekas (obödients – vaimulik kuulekus). On veidi ebaselge olukord. Siit konflikt