Metsade sääst
Tunduvalt vähem said
kannatada pinnas ja puujuured, sest kerged hobureed ja kelgud ning talvine metsaväljavedu ei jätnud metsa
olulisi jälgi.
Möödunud sajandi keskel hakkas muutuma raietööde tehnoloogia, tööstus vajas puitu
pidevalt, raieajast sõltuv puidukvaliteet ei mänginud enam suurt rolli.
Mehhaniseerimise areng tõi aina enam masinaid metsa. Käsisaed ja kirved asendusid
elektri- ja bensiinimootorsaagidega ja hobuste asemele tulid põllumajanduslikud
traktorid. Hobuvedu oli töölistele füüsiliselt raskem, hobune nõudis hoolt, toitu
pidevalt (heinamaad ja heinategu) ning aina vähemaks jäi inimesi, kes seda oskasid ja
tahtsid.
Tehnika käsitsemine nõudis aga kutseliste metsatööliste olemasolu, kellele oli vaja
tööd anda aastaringselt.
Linttraktorite kasutuselevõtuga sajandi teises pooles ja tüvestena väljaveoga (kestis
1965.aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni) kasvasid aina lageraielankide pindalad ja
suurenesid pinnasekahjustused metsas
annaabi.ee 
