VÕRTSJÄRVE MADALIK
aastal W. Müllverstedti poolt.
Kirikus on Riia meistrite valmistatud vitraazhid aastast 1900 ning L. Otto altarimaal
"Kolgata" aastast 1901.
Kõver kõrts ja Vabadussammas
See 1820. aasta paiku rajatud kaarjas ehitis on huvitavamaid klassitsistlikus stiilis sakstekõrtsi
näiteid. Kunagine kõrtsi- ja postijaamahoone seisab Tartu-Valga-Riia ja Pikasilla-Pärnu
maanteede ristil. Kõrtsi traditsioon on ammune: kohta mainitakse juba 1684. a. ning aastal
1693 asus siin peatus- ja hobuvahetuspunkt. Kõverkõrts ennistati aastal 1989, hoones tegutseb
kauplus. Kõrtsi ees platsil on taastatud Vabadussõja mälestussammas.
Rõngu lossimägi
Rõngu alevikust 2 km loodesse jääb Lossimägi, kus asus Rõngu vasallilinnus. Vabakastelli
tüüpi linnus rajati arvatavasti 1340. aasta paiku. Siin asunud Püha Risti kabelit mainitakse
aastal 1413. Keskajal kuulus linnus Tödwenite suguvõsale. Linnuse purustasid orduväed
1558. a ja põletasid jesuiidid 1625. a