Henri de Toulouse-Lautrec
1878.aastal 30.mail murdis Henri oma vaskau reieluu kui püüdis toolilt ilma kepi abita püsti tõusta.
Kuna tema luud olid nõrgad ja hõredad siis ei kasvanud need enam nii tugevasti kokku. Hoolimata
kõigist kannatustest ei laudanum Henri oma valu välja ja kõik arvasid, et at on ikkagi õnnelik.
Tegelikult hoidis ta kõike vaid enda sees. Luumurru tagajärjel viis ema ta Nice tervisvetele.
Vahelduseks meisterdas Henri seal laevu. Princetau maneeris tegi ta mõned maalid hobutest ja
madrustest. Henri tunnistas, et at ei oska maalida maastikku, põhjendades seda sellega, et see on
lihtsalt liiga ilus. Talvel naases Henri Bosci lossi. Ta oli vaid pool sentimeetrit kasvanud. Henri ja ta
ema oli lootust kaotamas, kuid üks arst andis neile siiski lootust. Henri paranes ja sai juba päris
hästi käia. Henri kais emaga linnas jalutama. Augustis ühel jaltuskäigul Henri komsitas ja kukkus ja
kukkus jäärakusse. Seekord murdi ta oma parema reieluu