POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt
)
Üksikolemine ehk substants kujutab endast niisiis mateeria ja vormi ühtsust: vorm on
substantsi olemuseks, ehk selleks, tänu millele antud asi on see, just seda liiki asi.
Üksiknähtusena on substants kui kõigi omaduste kandja lõplik, muutuv, eriline. Vormina on ta
üldine, lõpmatu, püsiv. Kuid vorm, olles üldine, ei saa iseseisvalt olemas olla, ta vormistab
määratlematut mateeriat. Näiteks hobuse ,,vormi" moodustab kõigi hobuste sarnasus, hobuste
omaduste ühisosa, ,,hobusus" (tänapäeval hobuste kui liigi omadused). Kui hobuse liik
säilib, on hobuse ,,vorm" igikestev. Vorm on mateerias olemas võimalikkusena, potentsiaalselt
(nt skulptuur on vasekamakas olemas võimalikkusena, mille skulptor teeb tegelikkuseks;
muna on tulevase kana võimalikkus). Mateeria on vormi võimalikkus (potentia) ja vorm on
iseenese tegelikkus (actus). Loomulikud asjad on need, kus vorm realiseerub neis