Tõde ja Õigus II Terve tekst
rabu, mis annaksid kelladele õige helina. Indrek teab seda nüüd, sest ta on linnas elanud ja
teiste kirikute kelli kuulnud. Ja sellepärast tundub talle, et leidugu maailmas ükskõik kuipalju
aardeid, ometi jääb ta vaeseks, sest tal pole kustki võtta Vargamäe pühapäevahommikut, ega
kirikukelli...
Mõni seda teab, kui kaua Indrek nõnda õueväravas oleks seisnud, kui mitte poleks tulnud isa
hobustekoplist ja küsinud:
,,Mis siis sina seal nii väga vahid?"
,,Ei midagi, kuulasin ainult kirikukelli," vastas Indrek.
Isa jäi seisma, nagu tahaks ka tema kuulata, kas tõesti kellad löövad täna hommikul nõnda, et
teevad südames hella valu, aga üürikese aja pärast ta ütles:
,,Kellad ei löögi enam, ma kuulsin neid siis, kui olin alles välja all."
Tõepoolest ei löönud kellad juba ammugi enam, aga Indrekul oli ikka veel tundmus, nagu nad
heliseksid kuski sügavamal, kas peas või rinnas.
annaabi.ee 
