Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Setu traditsioonis pani
lapsele nime lausa preester, kes vaatas, mis pühakupäeva paiku laps on sündinud ning
andis lapsele selle nime. Nimepühak oli kohati nagu lapse isiklik kaitsja tema eluteel.
Pühakud on tasapisi sulandunud ristiusueelsesse maailmapilti. Nad on võtnud üle
igasuguseid konkreetseid fukntsioone ning saanud ka üldisteks kaitsjateks, näiteks
eluvaldkondade kaupa. Kõige austatumad pühakud olid seotud teatud liiki
loomadega. Näiteks Püha Jüri, kes oli hobustekaitsja, Püha Jaan, kes oli karjakaitsja.
Setu traditsioonis oli lammaste kaitsja Püha Ann(e).
Suhtlus pühakutega on võimalik ühel moel kirikus käimise läbi. Praktilises elus oli kultus
seotud kabelitega, kuna kabeleid oli rohkem kui kirikuid ning nad olid külade lähedal.
annaabi.ee 
