Eesti rahvakunst ja käsitöö
· Peenemast linasest sai pidupäeva rõivad (põlled, särgid, tanud), jämedamast suvised
tööriided, voodilinad, käterätikud.
· Villane materjal sobis soojemate rõivaste jaoks (jakid, seelikud)
· Linase ja villase kanga töötlemine toimus 19. sajandil vanade tööriistade ja vahenditega
käsitsi.
· Püstkangasjalad ja rõhtkangasteljed.
· Ketramisel olid kasutuses kedervarred, värten ja vokid.
· Saali, vankti ja hobusetekid lasti kududa meistritel, sest need olid tähtsamad.
· Värvimisoskuses tuntud juba muinasajast. Sõna ,,värv" on tulnud saksa keelest.
Värvimistehinaks oli kääritamina ja hiljem ka lõngade keetmine. Kasutati kohalikke värvitaimi
(värvimadar-punane, karikakar ja kaselehed-kollane, kase- ja lepakoor-pruun ja must, kanarbik-
roheline, rukkilill-sinine).
· 18. sajand tuli Indiast päris värv nimega Indigo, aga seda ei saanud kohe kasutada, vaid pidi
annaabi.ee 
