Sõnamõrvar
randa ja linna peale?" küsis ta.
"Jah, mulle sobib!"
Andres sõitis ära ja ma läksin sisse. Ma panin selga kuivad riided. Ma istusin diivanile ja
panin teleri mängima. Sealt tuli mu lemmikseebikas "Armastuse Allikas". Ma seadsin
end mugavalt sisse. Kui seebikas lõppes, panin ma teleka kinni. Ma pidin ju endale
midagi ilusat selga panema. Ma panin selga helerohelised lõhikuga põlvpüksid ja valge
kapuutsiga sviitri. Ma tegin patsid lahti ja sättisin oma lokkis juuksed kõrgele
hobusesappa.
Väljas kostis auto sireen. Ma võtsin oma koti ja läksin välja. Andres juba ootas mind.
"Tere!" hüüdsin rõõmsalt.
"Tere!" hüüdis ka tema.
"Kas sa oled abielus?" küsis Andres imelikult.
"Jah... Aga ma ei ela enam oma mehega ja ma lahutan end temast peagi," ütlesin talle.
"Kas sa oleksid nõus minuga kolme kuu pärast abielluma?" küsis Andres mu käest
lootusrikkalt ja ulatas mulle karbi, milles oli kristallidega hõbesõrmus.
"No ma ei tea! See käis nii kähku!" ütlesin kohmetult