Rehielamu referaat
Rehetoa taganurgas asus suur pae- või maakividest suitsuahi, mille ees lahtisel
leeasemel valmistati perele toitu ja loomadele sööta. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisukse
kaudu.
Rehealune oli põhiliselt majandusruum, mille esi- ja tagaseinas oli lai värav, kustkaudu
sügisel vili sisse veeti. Seal peksti reht ja tuulati vilja. Talvel hoiti rehealuses koduloomi, eelkõige
hobuseid ja sigu, ülal laepeal aga heina ja põhku. Samuti kasutati rehealust veokite ja hobuseriistade
hoidmiseks. Pulmade ja muude pidude puhul oli see tantsuruum, suviti paiknes seal sageli
söögilaud.
Kamber leiab esmakordselt mainimist alles 17. sajandi allikates. Kaua aega oli see kütteta
ruum, mida kasutati hoiuruumina ja kus suvel magati. 19. sajandi alguses muutus kamber
suitsuvabaks ning sai soojustuse ja klaasaknad, sajandi teisel poolel juba ka laudpõrand. Kambrit
hakkasid esmajoones kasutama peremees ja perenaine koos väikeste lastega, teised täiskasvanud ja
annaabi.ee 
