"hobusepikkuse" - 1 õppematerjal

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

viiskümmend sammu. Neid ei olnud näha ainult teekäänaku tõttu. Siiski muutus kõmin nii selgeks, et katkendlikest kabjalöökidest oleks võinud määrata hobuste arvu. Mileedi koondas kogu oma tähelepanu vaatlemisele: oli veel küllalt valge selleks, et tulijaid ära tunda. Äkki nägi ta teekäänakul välgatamas poortidega kübaraid ja lehvivaid sulgi. Ta loendas kaks, siis viis, siis kaheksa ratsanikku. Üks oli teistest ees kahe hobusepikkuse võrra. Mileedi ägas vaikselt. Esimeses ratsanikus tundis ta ära d'Artagnani. «Oo, mu jumal, mu jumal,» karjatas proua Bonacieux, «mis seal ometi on?» «Härra kardinali kaardiväelaste mundrid. Me ei tohi minutitki kaotada. Põgeneme! Põgeneme!» karjus mileedi. 636 «Jah, jah, põgeneme,» kordas proua Bonacieux, aga ta ei suutnud astuda sammugi, hirm oli ta paigale naelutanud. Oli kuulda, kuidas ratsanikud möödusid akna alt. «Tulge ometi! No tulge ometi