A.dumas Kolm musketäri terve raamat
suhtes oma arvamust avaldada, kuid Athos asetas talle naeratades käe õlale ja d'Artagnan
taipas, et tingimine sobib temale, vaesele gaskooni aadlikule, mitte aga mehele, kes näis
olevat vürst.
Musketär leidis suurepärase kuueaastase andaluusia hobuse, pigimusta,
tuldpurskavate sõõrmetegaja pikkade ning peenikeste jalgadega. Ta uuris teda ja ei
leidnud ühtegi viga. Hobuse eest küsiti tuhat liivrit.
Võib-olla oleks ta saanud hobuse odavamalt, kuid sel ajal kui d'Artagnan vaidles
hobuseparisnikuga hinna üle, luges Athos sada pistooli lauale.
Grimaud'le osteti masajas ja tugev pikardia hobune, mis maksis kolmsada liivrit.
Kuid kui oli ostetud viimasele hobusele sadul ja Grimaud'le relvad, ei jäänud järele
enam ühtegi sou'd Athose sajaviiekümnest pistoolist. D'Artagnan pakkus sõbrale ajutiselt
laenuks osa enda summast.
Athos kehitas vastuseks vaid õlgu.
«Kui palju pakkus juut safiiri eest, et seda päriseks endale saada?» küsis Athos.
«Viissada pistooli.»