Eesti loomamuinasjutud
jututeisendi või jututüübi piirides samas funktsioonis (kinnitavas, keelduvad, möönvas) mitu korda
esinevad, neid nimetatakse vormeliteks. Vormelid on kergemini märgatavad kordustega
muinasjuttudes. Ühes muinasjutus võib ka esineda vahelduvaid vormeleid. Vormelid
iseloomustavad tegelasi ning nagu I. Sarv on öelnud, siis on nad ka traditsioonilised vahendid kõne
ilmestamiseks ja emotsionaalse rõhu markeerimiseks.
Näiteks võtan muinasjutu ''Rebase hobuseostmine''. Rebane käsib minna hundil kuhja sisse, et too
saaks sama kirjuks kui rähn, ise paneb aga kuhja põlema. Vormel on siin kordusega selgelt märgata:
...Soel hakkas kuhja sees lämmi ja ta ütles:
"Oi vader, kibe on!"
...Veidikese aja pärast ütles ta jälle:
"Oi vader, kibe on!" 3
...Üsna veidikese aja pärast susi lausa hädaldas:
"Oi vader, väga on kibe!"
Millised on muinasjututegelaste karakterid ja kuidas nad omavahel seostuvad?