Kalevipoja 9. loo kokkuvõte
Ta otsis ja otsis, kuini jõudis kohta,
kus hundid olid hobuse maha murdnud, Kalevipoeg sai vihaseks ja läks huntidele kätte
maksma, võttes mälestuseks kaasa hobuse naha. Ta tappis nii kuis jaksas, kõik kohad olid
verest punased. Pimedas ei seletanud silm enam midagi ja Kalevipoeg jättis asja
sinnapaika. Kui ta oleks edasi jahtinud, poleks meil enam metsades hunte ja karusid.
Tööst ja vihast väsinud, otsis Kalevipoeg endale kohta, kus puhata, laotas hobusenaha
maha ja uinus. Hommikul tõi sõjakuller kuningale sõnumi, et Viru randa olevat paadid
sõudnud. Kalevipoeg käskis kulleril sõnumi viia, et Viru mehed sõtta läheksid ega kardaks
raskusi. Kui Kalevipoeg uuesti magama heitis, ilmus kuskilt pilvedest võõras vanarauk.
Kalevipoeg teda ei teadnud, kuid lahke võõras tundis küll Kalevipoega. See oli kangelase
vanaisa. Ta kuulutas, et Kalevipoja pahateod ei jää karistamata ning kadus siis äkki.
annaabi.ee 
