Traditsiooniline puidukäsitöö
sel viisil ära kiskuda keskmiselt 5000 pilbast. Leidus aga ka mehi, kes kiskusid kuni 12000 pilbast
päevas. Selline käsitsi pilpa kiskumine oli veel 1940. aastail üsna tavaline Avinurmes ja mujal
Alutaguses. Seevastu on meil suhteliselt vähe kasutatud käsitsi töötavat pilpahöövlit, mida lükkas 2-
3 meest. Sellest raskepärasest käsihöövlist on oma levimisel nähtavasti ette jõudnud XIX saj. Teisel
poolel ilmunud ja üle maa tuntud samal põhimüttel töötav hobusemasin, mille tööjõudlus on
kümme korda suurem(lõikab 30 000-50 000 pilbast päevas). Paar -kolmkümmend aastat tagasi
hakkas seda aga oma korda kõrvale tõrjuma pilpalõikamine mootoriga. Iganenud käsitsi
pilpakiskumine kadus Nõukogude Eestist, seda enam, et pilpaid hakkasid ühe rohkem asendama
püsivamad katusekattematerjalid.
Laastukatuse panemine. Foto Kristel Rattus, 2006.
3
annaabi.ee 
