Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid"
kätte. Vallavanem andis järele.Miina pidi suud kinni hoidma, sest see meest asi, kuhu naiste
nina ei sünni. Lõpuks pidid kõik vait olema. Mindi silla lähedale jala, hobustele tõmmati
kaelkotid, et need ei hirnuks ja nad pandi puu külge, aga oksi liigutada ei tohtinud, muidu
hobused ehmuvad ja kes pätte teavad, kuidas need luusida ja otsida võivad nt ka mööda teed.
Rauasepp on veel üle silla minemata. Tüdruk tundis hirmu ja tal kästi vait olla. Ühekorraga
tuli Taavet valge hobuseda, vallavanem läks teepeale ja pidas ta kinni ning küsis kas ta
Taavet. Miina tundis ta ära, tal oli see nägu meeles sealt kirikust toomingapuu alt, ta kartis
väga. Miina oleks ta rahvaseat ka ära tundnud. Taavet vastas et mis teil sellest et ma Taavet,
teil ei ole suuremat asja sellega, ning ta lõi hopbust ja ütles NÕÕ ja läks edasi. Siis vallavanem
peatas ta, võttis ta hobuse pani talle kaelakoti, teised mehed tulid põõsast välja ja võtsid