Metsade sääst
Alati ei rahuldanud kaubanduses müügil olevad rakmedriistad. Hobusega tegeleja pidi olema "fanaatik", kes
oskas ehk nn. oli sunnitud ise hobuseriistu tegema või kaubandusest saadavaid ümber kohendada. Kuna
raieajaks valdavalt talvekuud, siis mitmete seenhaiguste, eelkõige kuusikutes juuremädanikku põhjustava
juurepessu levik kahjustatud puudelt või kändudelt tervetele, oli hobuveoga väiksem. Tunduvalt vähem said
kannatada pinnas ja puujuured, sest kerged hobureed ja kelgud ning talvine metsaväljavedu ei jätnud metsa
olulisi jälgi.
Möödunud sajandi keskel hakkas muutuma raietööde tehnoloogia, tööstus vajas puitu
pidevalt, raieajast sõltuv puidukvaliteet ei mänginud enam suurt rolli.
Mehhaniseerimise areng tõi aina enam masinaid metsa. Käsisaed ja kirved asendusid
elektri- ja bensiinimootorsaagidega ja hobuste asemele tulid põllumajanduslikud
traktorid. Hobuvedu oli töölistele füüsiliselt raskem, hobune nõudis hoolt, toitu
annaabi.ee 
