Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj –i reisikirjanduses
Enamasti arvestati miili pikkust 7,4 km-
ga.See oli saksa miil,samal ajal oli ka kasutusel Rootsi miil ja veel ka verst.Arvati, et iga
kiriku juurde võiks ehitada sooja ruumi, kus igaüks end soojendada saaks.
(J. Chr. Brotze Viljandi lähedal asunud kõrtsi interjöör 1800-pilt)
Teos Kalvi Aluve,, Maakõrtsid ja hobupostijaamad Eestis,, räägib hoonete
arhitektuurist.Kõrtside andmed arvukuse kohta,üks vähestest olemasolevatest teostest
maakõrtsidest ja hobupostijaamadest. On öeldud,et Eesti kubermangus 18. saj-i lõpus asus
1224 kõrtsi. 1283 aastal oli juba 1423 kõrtsi ja nendest maakõrtse oli 1112 , linna kõrtse
311.Tallinnas 282 kõrtsi,Rakveres 9, Paides 10,Paldiskis 10, lisaks kõrtsidele oli Eestimaa
kubermangus Tallinnas 6 restorani,6 võõrastemaja,Haapsalus, Rakveres ja Paldiskis võisid
leida kehakinnitust ja öömaja.Kogu Eesti kõrtside arvuks on hinnatud 18-nda ja 19-nda saj-i
vahetusel ligi 2000