Puisniit Puisniit KOKKUVÕTE Selle referaadiga rääkisin ma puisniidu kujunemisega inimeste elupaikade ümbrusesse juba üle 4000. aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja traktorniidukite kasutuselevõtuga ning sellele järgnenud intensiivpõllumajanduse perioodile asendusid puisniidud lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkamad. Toiduahel; kurereha-jänes-rebane kurereha-kimalane-ämblik KASUTATUD KIRJANDUS 1
Puisniidus võib leida kaske, haaba, tamme ja ka üksikuid kuuski. Põõsastest võib näha seal sarapuud. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja traktorniidukite kasutuselevõtuga ning sellele järgnenud intensiivpõllumajanduse perioodile asendusid puisniidud lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega. Arvestades sellega, et puisniidud on Eestis haruldasemad leidub seal enim taimi ühe ruutmeetri kohta. Lisainfot: http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=11360 Loomastik Niidu loomastik on liigirikas. Siin elab imetajaid, kõige rohkem elab siin putukaid, kuid linde on siin väga vähe. Kui
suurenes samal ajal märgatavalt ka puisniitude pindala. Puisniitude kõrgaeg oli möödunud sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. (PKÜ, puidniidud) Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja traktorniidukite kasutuselevõtuga ning sellele järgnenud intensiivpõllumajanduse perioodile asendusid puisniidud lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega. (Vikipeedia, puisniit) Esimeseks oluliseks puisniitude kadumise põhjuseks kujunes 1950ndatel aastatel talude kollektiviseerimine. Maa ja loomad ühistati, kolhoosnikud võisid eravalduses pidada mõnd kodulooma ning seetõttu vähenes ka talu vajadus heina teha. Peamine puisniitude pindala
annaabi.ee 
