märkamata, sest kehad pole kunagi kahekesi vastastikmõjus, ikka on ka mõni kolmas keha, mis segab. Näide! Kui hobune tõmbab vankrit, siis vanker tõmbab ka hobust sama jõuga, aga vastassuunas. Miks siis süsteem hobunevanker liikuma hakkab? Sellepärast, et hobune lükkab ka Maad ja Maa hobust vastassuunas. Kuna hobuse mass on palju väiksem kui Maa mass, siis hobune hakkab Maa suhtes liikuma. Kuid vanker ei lükka Maad ja seega ei pane Maa ka vankrit liikuma. Kuna hobuna ja vanker on omavahel ühendatud, siis vanker hakkab liikuma samas suunas hobusega. Jõu ja vastujõu võrdsust saab ka katseliselt kontrollida. Näiteks kui kaks dünamomeetrit konksepidi kokku panna, siis nende teisi otsi üksteisest eemale tirides on mõlema näit ühesugune. Tulemus ei olene ka sellest, kui üks dünamomeeter kinnitada seina külge. Kasutatud kirjandus · http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton
Milline see kolmas keha tavaliselt on? Maa. Kuidas ta segab? Segab oma suure massiga, mis ei hakka liikuma. Näide. Kui hobune tõmbab vankrit, siis vanker tõmbab ka hobust sama jõuga, aga vastassuunas. Miks siis süsteem hobune-vanker liikuma hakkab? Sellepärast, et hobune lükkab ka Maad ja Maa hobust vastassuunas. Kuna hobuse mass on palju väiksem kui Maa mass, siis hobune hakkab Maa suhtes liikuma. Kuid vanker ei lükka Maad ja seega ei pane Maa ka vankrit liikuma. Kuna hobuna ja vanker on omavahel ühendatud, siis et vanker hakkab liikuma samas suunas hobusega. 5.3. Jõudude liigid Ühe keha mõju teisele, mis tekitab kiirenduse või deformatsiooni nimetatakse jõuks. Kõiki jõude saab liigitada kaheks: jõud, mis esinevad kehade kokkupuutel ja jõud, mis avalduvad ka siis, kui kehad ei puutu kokku. Esimesi jõude nimetatakse ka kontaktjõududeks. Nendeks on näiteks elastsusjõud. Näiteks noole lendulaskmiseks peab