Referaat Toomas Karjahärmi`i raamatu "Oleviku minevikud" põhjal.
Statistika sai teaduseks 16. sajandil Itaalias ja 17. sajandil Saksamaal. Ajaloolasi huvitab
mitmesugune statistika: rahvastiku-, sotsiaal-, majandus-, tööjõu-, töötuse-, palgastatistika jt.
Statistiline monitooring võimaldab välja selgitada pikaajaliste muutuste trende.
Tsaari-Venemaal hakati maksustamise ja sõjaväe komplekteerimise huvides 17. Sajandil
korraldama üldisi majapidamiste loendusi, 18. sajandi algusest hingeloendusi, 19. sajandi
lõpust hobuloendusi, linnadeloendusi, põllumajandusloendusi. Pärisorjuse kaotamisel ja
omavalitsuste tekkimisel hakkasid statistilisi andmeid koguma riigi-, omavalitsuse ja
seisuslikud asutused.
Eesti- ja Liivimaa kubermangude statistikakomiteed moodustati Senati 1834. Aasta ukaasi
alusel ja need allusid nii kubermanguvalitsustele kui ka Statistika keskkomiteele.
Eesti Vabariigis oli statistika rahvusvahelisel tasemel. Üleriigiliselt korraldas seda Riigi
Statistika Keskbüroo (1921)