Egiptuses aga usuti, et surnu sattus Osirise riiki. Pärast surma toimus matuseseremoonia, mis kestis kaua. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda pandi kaasa ehteid, riideid jpm. Seintele raiuti püramiidiraamatud. Egiptuses vana riigi ajal puudus sõjavägi. Uue riigi ajal oli aga alaline armee. Toimus sundvärbamine. Sõjavägi moodustus jalaväest, eliitväest ja hobukaarikutest. Lisaks olid veel võõramaa palgasõdurite üksused. Mesopotaamias aga seevastu kutsuti sõjavägi kokku konkreetsel vajadusel ainult. Teenistusse astuti vaid Kuninga käsul. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses oli silmapaistvad ehitised. Egiptuse hieroglüüfkiri Mesopotaamia kiilkiri
peeti jumalate poolt määratud maailmakorralduse püsimiseks vajalikuna. Maat ehk maailmakorraldus Kõrgem ametnikkond – ühiskonna kiht, mis koosneb ülikutest. Maakond ehk nomos Kirjutajad – keskmised ja alamad ametnikud. Ülik – Egiptuse ühiskonna ülemkihi liige, elasid luksuslikku elu. Sundvärbamine – sunniviisiline kaasamine nt sõjaväkke või muudele tegevustele. Egiptuse eliitvägi – hobukaarikutest koosnev armee osa. Paarperekond – mees, naine ja nende alaealised lapsed. Patriarhaalne ühiskond – ühiskond, kus mehed domineerivad. Neil on rohkem õigusi jne. Talupojad – need, kes harivad ülikute ja riigi maad. Käsitöölised – eraettevõtjad, riigi kontrollile alluvad tegelased. Orjad – kohustuste täitmatajätmise eest orjastatud endised talupojad ja käsitöölised või siis võõramaised vangid. Mõisted 52-57
tarbeks kodus toodetud ja käsitööliste poolt tehtud või esmastes vabrikutes valmistatud kaubad olid enamvähem ühe hinnaga. Tööstusrevolutsioon lõi linnade toimimisele hoopis teistsugused alused. Elamud suruti vabrikute tõttu linnast üha rohkem eemale. Toimuma hakkas ka tööjaotus ning eri tooraine kokkutoomine ühte kohta, kus neist toodet luua. Sellest tulenevalt muutus transport palju tähtsamaks, kui ta seda varem oli olnud. Tekkis vajadus hobukaarikutest ja jalakäimisest efektiivsemate transpordimooduste järele. Rööbastranspordi kasutuselevõtt lubas elada väljaspool kitsaid kesklinnaolusid (ka kaugemal kui oli jalakäigu distants), kuid samas ikka osaleda aktiivselt linna majanduslikus elus ja tööjõuturul. Tekkisid eeslinnad, mis olid nii füüsiliselt kui ka poliitiliselt esmasest linnast eraldatud. Samal ajal tekkis sotsiaalne kihistumine linnas (see avaldus ka elupaiga valikus)
annaabi.ee 
