Ta on looduslikult ilus, kõrgete künklike järsult tõusvate kallastega ja kõikjal liivase kaldavöötmega. Kalda ääres on palju linaleokive. Lõunakaldal kasvab põliste kuuskedega segamets, järve ääres näeme vanu pärni. Läänakaldal paiknevad talud. Järve on omapärane tuhm, vesi on seal vähe läbipaistev ja kollakaspruun. Erakordselt taimekehv järv, taimestik täielikult puudub. Järves toimub väga tugev sinivetikate õitsemine. kaldavöötmes ujub palju hobukaane. Järves elab veekonn. Kaladest leidub ainult kokre. Mustjärv! Holstre järvest umbes 0,5 km kirde pool asetseb 1,2 ha suurune ja 7,6 m sügavune Mustjärv. Mustjärv on väga mudase põhjaga ja kõikjalt piiratud õõtsikuga. lõunaosas on looduskaitse all olev männimetsaga kaetud Kindralimägi, kuhu olevat maetud Holstre viimane parun, kurikuulus kindral Berg.
§ Lameda ja harjasteta keha mõlemas pooles on iminapp § Vihmaussi sarnase hobukaani eesiminapa küljes on suu, selgmisel küljel täppsilmad § Väikesed selgrootud neelab ta tervelt alla aga suurema saagi tükeldab lõugadega § Apteegikaan toitub aga selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate verest § Need kaks kaaniliiki elavad vees, aga jätavad oma munakookoni maapinnale § Apteegikaani on kasutatud ka ravimiseks § Hobukaane võime näha ka tavalises tiigis Hulkharjasussid: § Nemad elavad peamiselt meres § Igal kehalülil on neil paar harjaseid § Nad roomavad merepõhjas § Toiduks on neile vetikad või muda, osa liike on läinud üle röövel eluviisidele § Suuremad ussid jahivad ka kalade maime § Nemad ise on omakorda toiduks vähkidele, kaladele ja ainuõõssetele § Roheline paloolouss on toiduks ka inimestele (pilti ei leidnud) §
annaabi.ee 
