"hobueeslit" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ei puudunud midagi, isegi mitte köis, mis graatsiliselt põikpuu küljes kõlkus. «Mis nad õieti teha tahavad?» mõtles Gringoire pisut rahutult. Samal silmapilgul kuulis ta kuljuste kõlinat ja see peletas ta hirmu minema -- see oli mannekeen köis kaelas, keda santlaagrid võlla tõmbasid, mingi hernehirmutis punases riides ja pealegi nii täis õmmeldud igasugu kõrinaid, kuljuseid ja kellukesi, et nendega oleks võidud kolmkümmend kastiilia hobueeslit varustada. Kuni köis kiikus, tilisesid need tuhat kuljust, siis aga vaikisid nad vähehaaval, ja kui mannekeen pendli-seaduse kohaselt, mis vesikella ja liivakella juba kõrvaldanud, lõpuks seisma jäi, polnud enam ühtki tilinat kuulda. Clopin näitas Gringoire'ile käega vana pingitükki, mis mannekeeni alla oli pandud: «Roni sinna otsa!» «Kurat võtku!» protesteeris Gringoire. «Ma võin kaela 85 murda. Teie puust järg lonkab nagu Martialise * distihhon: üks jalg heksameeter, teine