BIOLOOGIA AJALUGU
1834 liigub Peterburi Teaduste
Akadeemiasse. 1845-46 uurib merisiilikute embrüoloogiat. Peterburis enam embrüoloogiaga nii aktiivselt ei tegelenud. Tegeleb
pigem rakenduslike uurimistega: füüsiline geograafia (polaaralad), etnograafia, kalabioloogia, antropoloogia. 1837 teeb
ekspeditsiooni Novaja Zemljale. 1861 asutab Vene Entomoloogiaselts. Alates 1867 aastast liigub Tartusse tagasi, kus tegeleb
geograafia ajalooga, loodusteaduste ja religiooni vahekorraga.
W. Johann Wiedemann. Filoloog, hobibotaanik esimene õistaimede ülevaade meie alade kohta.
Hermann Martin Asmuss. Asmuss kogus ulatusliku kollektsiooni Aruküla koobastest pärit devoni rüükalade kivistisi ning kirjutas neist
monograafia, mis tõi Aruküla leidudele ülemaailmse tuntuse.
Gustav von Bunge. Tema tööst sai alguse neovitalistlik suund bioloogias, mille peamiseks esindajaks kujunes Hans Driesch, ning millel
oli märgatav mõju teoreetilises bioloogias kuni 1930. aastateni.
Martin Heinrich Rathke
annaabi.ee 
