ja shinto usu järgi rituaalselt räpaseks peetavate elukutse pidajate järeltulijad. Näiteks peeti taolisesse alamklassi kuuluvateks lihunikke, hauakaevajaid, laibakäsitlejaid, nahaparkijaid, nahakunstnikke ja muid ametipidajaid kes sattusid kokku surmaga või surnud olenditega” (Kristof 1995). Nende ametite pidajate jaoks oli olemas erinevaid nimetusi, kuid Tokugawa ajastul sai sõnast ’eta’ (mis tähendab ‘räpast massi’) nende inimeste niiöelda ametlik nimetus (Hoang 2011). Teise sama perioodi jooksul diskrimineeritud inimgrupi jaoks võeti kasutusele sõna ’hinin’ (mis tähendab otsetõlkes ’mitte inimene’). Hininide kohustuste alla kuulusid kahtlusaluste piinamised, kristlaste ristilöömised ning kurjategijate peade mahasaagimised avalikuks eksponeerimiseks. Hiljem võeti mõlema kirjeldamiseks kasutule sõna ‘burakumin’ (Kristof 1995). Neid suunati ühiskonna keskelt minema, elama ’alaväärsetesse’ küladesse, niinimetatud burakudesse.
3http://trip.ee/content/vietnam/vietnami-ja-kambod-a-ringreis.html 1802. aastal ühendatud Vietnami pealinnaks saanud Hue oli kuni 1945. aastani Nguyeni dünastia poliitiline ning ühtaegu kultuuri- ja religioonikeskus. Linnaplaani ja ehituskavandite terviklikkuse tõttu on see hilisfeodalismi aja linnaplaneerimise erakordne looming. Linn koosneb neljast tsitadellist või kaitsemüüridega osast: Kinh Thanh (Pealinn), kus asuvad haldushooned; Hoang Thanh (Keisri linn), kuhu ehitati kuningapaleed ja pühamud; Tu Cam Thanh (Keelatud Purpurlinn), mis oli kuninga residentsi paik; Dai Noi (Siselinn), tellismüüride ja vallikraavidega kaitstud linnaosa. Viie kindlus, Tran Hai Thanh, ehitati mõni aeg hiljem, et tõrjuda linna mere poolt ohustavaid rünnakuid. Ajalooliselt on see paik kultuuritraditsioonide algpaik, oluline tähtsus vietnamlastele. M Sn hindusistlik pühakoda 4.-13
annaabi.ee 
